Avaleht

Tulekul – 14. mail – Maikellukese päevad 2016!
EKKM’i kohvikus & selle lähiümbruses
algusega kl 13:00 kuni kl 05:00

Mänguliste kunstide festival Maikellukese päevad saabub sedapuhku juba üheksandat aastat. Selle aasta teemaks on ei rohkem ega vähem kui Raha.

Uurimise all on küsimus: milline tegelane on Raha kunstnike elus. Kui palju ta inspireerib?

Aga mitte ainult kunstnike elus, mängu on kutsutud ka majandusinimesed, pankurid, rahasõltlased, rahavihkajad, karmateoreetikud, miljonärid…

Kõigilt küsime:

Kes ta teile on?

Olete te mõelnud, mida RAHA tahab?

Kas RAHA on süüdi?

Kas RAHA on kehvem kui kunst?

Vastuseid neile küsimustele saab tulema väga erinevatest eluvaldadest, loodame tulemuseks saada elava pildi ning uue ja kujundirohke definitsiooni sellele igapäevasele sõbrale, kelle nimi on Raha.

Kuna ta ise sel aastal kohale tulla ei saa, räägime teda taga. Joonistame temast pilte. Kirjutame talle luuletusi. Elame talle kõik koos pimedas kinosaalis kaasa ja tantsime talle!

See kõik juhtub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja selle lähiümbruses 14. mail.

Kogu päeva ilmestavad ootamatud kunstisüstid: rahateemalisi performance’eid, videoid, laule ja tantse esitavad: Põleva kaelaga kirjak, Silja Saarepuu ja Villu Plink, Jüri Shestakov, Nagu Naine Oleks Kodus, Liina Tepand, Estonian Bad Dream Big Band ja Paul Cole säästuprogrammil.

EKKMi hoovi ilmub paariks videviku tunniks luulevarjuteater, iga kell saab soetada endale kunstilaadal mõne taiese ning õhtu kulmineerub Tarrvi Laamanni korraldatud uut moodi peoga – Varjus ja Kajas.

EKKMis on avatud näitus Köler Prize, mida seoses muuseumiööga saab külastada nii pikalt kui soovi on.


Katkend Jaan Kaplinski artiklist Eesti enampakkumisele Kirp rahvusputukaks:

… Eestil on juba rahvuslill, rahvuspuu, rahvuslind, rahvuskivi ja rahvusinimene, puudub aga rahvuskala, rahvusmollusk, rahvusseen ja rahvusputukas. Nüüd on keskkonnaametnikest ja looduskaitseaktivistidest koosnev töörühm asunud seda lünka täitma. Esimesena otsustati valida rahvusputukas, kelleks, nagu arvata võib, osutus kirp, maarahva põline kaaslane ja paljude juttude ning laulude – kohe meenub “Kirp kiigel” kangelane. On ju säärekarvades kõsistav kirp lahutamatu laupäevaõhtusest idüllist, mille juurde kuulub saun, õllekapp ja värske viht. Rahvusputukana on kirp nüüdsest loomulikult kaitse all. Et vähendada rahvusputuka tekitatud ebameeldivusi, mille all kannatavad eriti õrnema nahaga inimesed, on tehnogeneetikutele antud ülesanne aretada kirbuliik, kes hammustaks ainult muukeelset elanikkonda, jätaks aga soomeugri ja germaani verd eestimaalased rahule. Selleks tuleks kirbu genoomi üle kanda mõnede meie rahvuslike poliitikute geenid. Töö selles suunas Tartu Ülikoolis juba käib. Mainimist väärib ka see, et rahvusputukas kirp aitab meil viimaks ometi täita ka lünga rahvuslike asutuste hulgas. Meil on rahvusteater, rahvusooper, rahvusraamatukogu, rahvusmeeskoor, rahvusülikool, puudub aga rahvustsirkus, mille asutamiseks pole riigi eelarves seni raha leidunud. Nüüd muidugi seda probleemi enam ei eksisteeri, sest rahvustsirkuseks saab kirbutsirkus. Tänu kirbutsirkuse odavusele õnnestub meil nüüd avada tsirkus igas linnas ja igas maa-rahvamajas, isegi suuremates koolides. Ei ole loodetavasti kaugel ka päev, kui kirbuaretuse ja kirbudressuuri edusammud lubava meil asendada rahvusteatri kirbuteatriga ja rahvusparlamendi kirbuparlamendiga.
Kirbu võimetel ei ole ju piire!
Kogutekst – http://jaan.kaplinski.com/opinions/rahvuslikku.html

This post is also available in: English

Lisa kommentaar