Luulepank

Mis on Luulepanga tulevikuplaanid?

 

Näeme Luulepanga tulevikku automaatide ketina, mis laotub alustuseks üle Eesti (vähemalt üle suuremate linnade). Nii saaks luulepank auväärselt võistelda oma rahamaailmast pärit poolvendadega – sest leiame, et tema õige koht ei ole muuseumis pjedestaalil, vaid päriselus, reaalses igapäevasuhtluses inimestega. Seega – kui prototüüp täiustatud ja töökindel, võiksime asuda automaate juurde tootma. Seda saaks toime panna vanu pangaautomaate taaskasutades. Muidugi on selleks tarvis mõnd suursponsorit või suuremat rahvusvahelist projekti. Et tegu on masinaga, mis väga kujundlikul teel räägib kunsti ja raha suhetest, ning mis liiatigi on esimene omasarnane maailmas, tundub see üpris mõeldav olevat. 

 

Hiljem näeme Luulepangale ka rahvusvahelist gastrolli – selleks tuleb muidugi andmebaasid ka teistesse keeltesse kohandada ning uudisloomingu osas kohalike luuletajatega koostööd teha.

 

Kuna mõistame, et paberile printimise tulevik kõige jätkusuutlikum ei ole, tahaksime paralleelselt asuda arendama luule immutamist igapäevastesse digitaalvidinatesse – nagu näiteks parkimisautomaadid või Selveri ostupuldid. Luuletus saaks (kas preemiaks või lohutuseks või hoopis niisama) kõlada valjuhääldist või ilmuda ekraanile.

 

Luulepanka saaks rentida välja üritustele teistlaadi meelelahutusena – firmapidudele, sünnipäevadele, pulmadesse jm koosviibimistele. 

 

Kuidas saab Luulepanka kasutada?

 

Luulepanka saab tänavatasandil kasutatada abivahendina, samamoodi nagu rahapanka, kuid on üks oluline erinevus: suhtlus Luulepangaga ei kaasa ühtki stressiallikat. Ei ole vaja muretseda, et numbrid vähenevad, ei ole vaja südame põksudes piiluda, kas kasti sees on veel midagi; ei ole vaja luurata, kas keegi varitseb selja taga kui väärtpaberid masinast väljuvad; ei ole vaja paranoiliselt pin-koodi varjata jne. Ja ometi siit automaadist väljuvad “väärtpaberid”, mis väärivad seda nime. Nagu kõlab ka ligimeelitav loosung: “Tulge, siin saab rikkamaks!”

 

Täpsemalt käib luuleautomaadiga suhtlus järgmiselt: pärast sissejuhatust ja mõningaid valikuid, toimub kontroll – eelkõige inimsusekontroll ehk uuring, kas tegu on inimese või robotiga. Inimolemust saab tõestada nii emotsionaalsete kalduvuste kui fantaasiavõimega. Robotiks tunnistatu saab samuti mängu jätkata, lihtsalt küsimused muutuvad sellel tasandil mõnevõrra keerukaks. Igale mängijale väljastab automaat lõpuks luuletuse. Sõltuvalt suhtleja riskitaluvusest väljub automaadist kas klassikaline, kaasaegne või masina enda (tehisintellekti) kirjutatud luule. Külastaja saab valida ainult paketi, autori ja luuletuse valib pank juhuse muusika saatel ise. Ka on panga eestikeelses programmis võimalik valida uudisloomingut – nii mõnigi eesti luuletaja on loonud uusi šedöövreid, mis tõukuvad tuleviku mõtisklustest ehk elust koos tehisintellektiga. Mänguga on kaasa tulnud sellised poeedid nagu P. I. Filimonov, Carolina Pihelgas, Sveta Grigorjeva, Jürgen Rooste, Elo Viiding, Triin Soomets ja Karl Martin Sinijärv. Kuid plaanis on kõiki andmebaase iga natukese aja tagant värskendada.

 

Mis on Luulepanga väärtus kultuurile?

 

Luulepank

 

Luulepank levitab linnaruumis kolmes keeles kultuuripärandit – luuleklassikast haikude ja eksperimentaalsete teosteni nii eesti, inglise kui vene keeles. Ühtlasi tutvustab ta eesti luuletajate uudisloomingut ja suudab ka ise luuletada. Seega annab ta kirjanikele ja luuletajatele veel ühe võimaluse enda loomingut avaldada ning teisalt osaleb tehisintellekti poeetilises harimises. 

Tema põhiline väärtus seisneb luulekunsti propageerimises ja igapäevaellu immutamises.

Kindlasti teeb ta tuhmis argipäevas lihtsalt rõõmu. 



Pressiteade:
Pühapäeval, 28. novembril, avati Tartu Raekoja platsil esimene Luulepank!

Installatsioon-mäng Luulepank on automaat, mis näeb välja nagu pangaautomaat, kuid mis väljastab raha asemel luulet. Ta levitab linnaruumis kolmes keeles kultuuripärandit – luuleklassikast haikude ja eksperimentaalsete teosteni. Ühtlasi tutvustab ta eesti luuletajate uudisloomingut, töötab tehisintellekti loomeprotsessi arendamises ja teeb tuhmis argipäevas lihtsalt rõõmu.

Avapäeval jõudis kohale ka Aktuaalne kaamera:
https://www.err.ee/1608418673/tartu-raekoja-platsi-joululinnast-leiab-kalad-marsikulguri-ja-luulepanga

Lähemal vaatlusel selgub, et rahaga pole pangal midagi pistmist – nagu ütleb ka kasutusjuhend:
“Ära proovi automaati sisestada raha või muid kohatuid esemeid”.

Suhtlus masinaga käib tänavatasandil nii nagu tavalise pangaautomaadiga: pärast sissejuhatust ja mõningaid valikuid väljastab automaat luuletuse. Sõltuvalt suhtleja riskitaluvusest väljub automaadist kas klassikaline, kaasaegne või masina enda (tehisintellekti) kirjutatud luule. Külastaja saab valida ainult paketi, autori ja luuletuse valib pank juhuse muusika saatel ise. Ka on panga eestikeelses programmis võimalik valida uudisloomingut – nii mõnigi eesti luuletaja on loonud uusi šedöövreid, mis tõukuvad tuleviku mõtisklustest ehk elust koos tehisintellektiga. Mänguga on kaasa tulnud sellised poeedid nagu P. I. Filimonov, Carolina Pihelgas, Sveta Grigorjeva, Jürgen Rooste, Elo Viiding, Triin Soomets ja Karl Martin Sinijärv. Kuid plaanis on kõiki andmebaase iga natukese aja tagant värskendada.

“Luulepanga esimesed külastajad”

Kirbutsirkus prognoosib, et pangal on suur tulevik – ta on kindlasti hea kaaslane erinevatel linnaruumiga seotud üritustel, kus inimene veedab oma kallist aega. Alustades Tartu linna jõuluprojektis “Valguse küla”, saab ta pikemas perspektiivis jäädagi rändavaks installatsiooniks – miks mitte ka maailma mastaabis.

Täname luuletajaid, kes on Luulepanka panustanud!

Luulepanga idee ja sisu: MTÜ Kirbutsirkus – Liina Keevallik ja Katrin Essenson
Tehniline teostus: Marilii Saar, Annes Leht, Jaagup Kippar, Allan Kukk, Mari-Liis Roos, Tiia Nightingale, Alissa Šnaider, Jüri Šestakov, Black Box Studio

Luulepank on sündinud koostöös Tallinna Ülikooli, BFMi ja Tartu linnaga. Projekti toetab Kultuurkapital.

Luulepanga © reklaamvideo: